Neljas päev pärast oppi

No mis mu saavutused siis täna on.

Ärkasin, sõin, magasin, sõin, magasin. Ja käisin poes. Vot see oli alles ettevõtmine. Jalutuskäik sinna oli täiesti talutav, aga tagasitulles vist pingutasin kotiga veidi üle ja võttis ikka täiega läbi. Pea käis ringi, süda paha ja beebitoidu korki lahti keerata ei jõudnud. Ah need olid rõvedad anyway, straight to the bin :)

Aga poest hankisin hunniku actimele, muid joogijogurteid ja siis võtsin veel ploomimahla ja mingit mehu mahla, mis mulle tegelikult meeldib. Ploomimahla soovitatakse juua kuna nr 2 on keeruline tulema. Vaatame, kas siis aitab kaasa, sest pärast oppi pole seda nähtust veel juhtunud. 

Ja ostsin ka porgandit ja lillkapsast, et suppi teha. Keetsin need pehmeks ja blenderisse ning lisasin veel vahukoort (algul plaanisin panna kohvikoort, aga seda polnud). Ja pean ütlema, et vahukoor oli väga hea mõte, sest sellel on oluliselt suurem toiteväärtus ja energiat sain juurde. Seega kui midagi vaja vedeldada, siis vahukoor oluliselt mõttekam. Ja see supp, mis sealt blenderist väljas - parim, mis ma viimase viie päeva jooksul söönud olen ja tassikese supi järel saan isegi väita, et tundsin täiskõhu tunnet :)  Pelgasin, et see tuleb ikka püreene ja ei mahu mu hammaste vahelt läbi, aga mahtus küll. Pidin küll natuke rohkem pingutama kui mahla või veega, aga sain hakkama. Lisaks panin veel seda puljongileent sinna blenderisse, et asja vedeldada. 

Järgmiseks plaanin blenderdada ülivedelat kartuliputru :)

Olin õhtul seltskonnas. Ikka raske kui midagi öelda ei saa :D Kui ma rahulikult midagi ütlen, siis on aru saada küll, aga kui keegi naerma ajab, siis on mõttetu üritus. Toidu osas otseselt ei isutanudki midagi sealt laua pealt, aga lihalõhn ajas süljenäärmed tööle. Seega soovitus, hoiduda kohtadest, kus seda head lõhna tuleb.
Ja no seltskonnas ikka naeru ja nalja palju, siis nagu ma olen öelnud, et otseselt valusid ei ole, aga selline pinge tunne ja nii ka naerdes. Ja praegu tunnen, et pärast paaritunnist seltskonnas istumist ja naerdes ikka mõnda aega, siis on jälle see valulik tunne. Paar korda tajusin seda raksatust ka nii-öelda(see jõnks või taoline, mis luudest mõnikord läbi käib) ja see on valus. Aga mööduv nähtus. Seega, tasub olla ettevaatlik, et midagi paigast ära ei naera :) Kuigi kirurg väitis, et kõik kruvid on kenasti kõvasti kinni.
Pool ööd magasin ka vasaku külje peal. Põsk pehmelt patjade ja tekkide sees. Parema külje peal millegipärast ei julge olla. Tundub kuidagi hellem see olukord seal. Aga ma vist tavaliselt magan anyway vasakul küljel. Ja no kuna lõug on ju veel täiesti tundetu, siis päevase une ajal muidugi hõbeniit (pigem vist lõng) lokkas mööda lõuga :)

Juba haiglas olles tundsin, et igasugu helid olid mu kõrvale väga häirivad(näiteks hooldaja vahetas padjapüüri kõrvalvoodis). Ja ka kodus, nii ülemised kui kõrval naabrid on jube valjuks nädala ajaga muutunud ja täna seltskonnas ka. Kõvemad naerud ja muud lärmid, täitsa häirivad kohe. Selle kohta ma pole midagi lugenud kuskilt. Loodan, et see leebub ja ma ei pea kannatama ülitundlikkuse osas helide suhtes.

Ja turse on juba täitsa vinks vonks :)