Eile oli raske päev. Emotsionaalselt. Poleks arvanud, et see mind niiviisi hitib. Aga pillisin ikka veidike, sest kõik, mis süüa tahtsin, jäi kinni ja tõmbas hambavahed umbe. No ega need toredad söögilõhnad, mis köögist tulevad ülejäänud perele, kaasa ka ei aita. Aga jah, tomati lisamine ei ole hea mõte püreesupile, sest see tõmbas KÕIK umbe. Lisaks PAI smuuti oli mingi mikroseemnetega, mis samuti kõik umbe tõmbas. Ikka ulme tunne tekkis. Selline lootusetuse tunne.
Aga täna hoopis kasutasin blenderit nuimiksri asemel ja see tegi asja oluliselt paremaks. Tomati jätsin välja seekord. No ei saa öelda, et selle püree söömine nüüd ülilihtne oli, aga parem kui mitte midagi.
Enesetunne aina paraneb. Pea on veel uimane ja täna pea näiteks ei valuta niivõrd kui eile. Pead ei taha niipalju täna toetada kui eile. Seisab juba ise :) Öösel ka üles ei ärganud (aga nägin unes, et hambad sain vabaks - vist nii väga ootan juba). Aga hommikul ikka ärkasin kell kuus, aga suutsin õnneks magama jääda ja magasin mingi poole kümneni.
Lõuas veel tunnetust tekkinud ei ole. Selline pins and needles tunne koguaeg.
Suurepärane uudis on see, et neljapäeval saan ortodondi juurde (esialgu pidi alles järgmine nädal aeg olema) ja ta loodetavasti näitab mulle, kuidas ma end sikutitest vabastada saan harjutuste tegemiseks :) (söömiseks ka ju siis :D )
Peace out!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar