Kiida veel, et kõik on hästi ja paraneb jne jne.
Ärkan mina hommikul üles ja tunnen, et kuidagi kummaline on olla näol. Vaatan peeglisse - jänku Jutast on saanud väike hamstripreili. Vasak põsk paistes nagu oleks arbuusi põske pistnud. No okei, päris arbuusi suurune paistetus ei olnud, aga ikka paistes.
Tervitused hamstripreililt!
Nõme on veel see ka, et eile oli ju see päev kui käisin kirurgil end näitamas ja ta kiitis ka olukorra heaks.
Aga korralik paanika valdas mind. Jooksin perearstile. Ta kirjutas kohe antibiootikumid, mida ma esimese hooga välja ostma ei läinud. Aga kooli medõde arvas, et see on siiski hea mõte ja hilisemas kirjavahetuses kirurgiga kiitis temagi selle heaks. Lisaks piserdan veel taruvaiku sissepoole.
Valus otseselt ei ole, aga hell ikka. Palavik 37.0. Et ehk ta siis üks põletikupoiss ole.
Tööl korra käisin, aga tulin ikka koju ära ja üllatust üllatust - magasin terve päeva maha. Organism on ikka vist kurnatud.
Moraal: ei ole vaja kiirustada tööle pärast kirurgilist sekkumist, sest tööl olles ei ole võimalik asju rahulikult võtta.
Ülemisel pildil on hambavahe 7mm ja alumisel 5mm. Ja ülemine hambavahe jääbki veel kuuks ajaks vähemalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar