teisipäev, 17. november 2015

20 päeva pärast oppi

Kiida veel, et kõik on hästi ja paraneb jne jne.

Ärkan mina hommikul üles ja tunnen, et kuidagi kummaline on olla näol. Vaatan peeglisse - jänku Jutast on saanud väike hamstripreili. Vasak põsk paistes nagu oleks arbuusi põske pistnud. No okei, päris arbuusi suurune paistetus ei olnud, aga ikka paistes. 
Tervitused hamstripreililt!

Nõme on veel see ka, et eile oli ju see päev kui käisin kirurgil end näitamas ja ta kiitis ka olukorra heaks. 

Aga korralik paanika valdas mind. Jooksin perearstile. Ta kirjutas kohe antibiootikumid, mida ma esimese hooga välja ostma ei läinud. Aga kooli medõde arvas, et see on siiski hea mõte ja hilisemas kirjavahetuses kirurgiga kiitis temagi selle heaks. Lisaks piserdan veel taruvaiku sissepoole. 

Valus otseselt ei ole, aga hell ikka. Palavik 37.0. Et ehk ta siis üks põletikupoiss ole.

Tööl korra käisin, aga tulin ikka koju ära ja üllatust üllatust - magasin terve päeva maha. Organism on ikka vist kurnatud.

Moraal: ei ole vaja kiirustada tööle pärast kirurgilist sekkumist, sest tööl olles ei ole võimalik asju rahulikult võtta.
Ülemisel pildil on hambavahe 7mm ja alumisel 5mm. Ja ülemine hambavahe jääbki veel kuuks ajaks vähemalt. 


esmaspäev, 16. november 2015

19 päeva pärast oppi

Tänaseks päevaks olen tööl käinud juba nädal aega ja 1 päev.

Pärast oppi olin töölt kodus 7 päeva. Ma julgen arvata, et taastumine oli väga hea. Paistetus läks alla väga kiiresti. Kuigi mõned inimesed ütlesid, et on ikka näha, aga ega niisama ei paista kui just ei vaata. Tänaseks päevaks aga pole nagu miskit näha.

Kuidas siis hambakaare laiendamine õnnestus? Eelmisel nädalal käisin ortodondi juures, kes oli ka tulemustega rahul ning rõõmustas mind, et peab veel vaid 2mm keerama, mis tähendab, et tänaseks olen oma keeramised ära keeranud ning hambavahe on kokku 7mm. Esimesed päevad oli ikka hirmus vaadata, kuidas see kõik laienes, aga nüüd enam vähem pole viga - harjunud juba selle vaatepildiga.
Inimeste, eriti võõraste inimeste juuresolekul aga vahepeal ikka kohmetun ja tuleb meelde, et pole päris õige see pilt. Aga samas nemad ju ei tea, et mul tavaliselt seda pole :)

Haav paranes ka kenasti. Valusid ei ole olnud. Pärast oppi olen võib olla kolm korda valuvaigistit võtnud ja seda ka esimestel päevadel kui juhtusin rohkem rääkima. Aga see ei olnud isegi valu-valu, vaid selline nõrk ebamugavust tekitav valu. 
Esimestel päevadel oli ka peavalu, kuid see võis olla ka vähesest söömisest ja no ikkagi ju liigitati see väike protseduur trauma alla. 
Ja kummaline, et need peapööritused ei taha ära kaduda. Neli päeva pärast oppi tekkisid ja algul olid ikka väga karmid - kohati pidin täitsa seinast kinni võtma. Täna aga selgus, et see võib olla seotud verevarustuse taastumisega. Makes sense!

Täna käisin siis ka kirurgi juures - tal suurt mulle miskit öelda polnud, vaatas üle. Kõik ok ja lõpetas nö juhtumi. 

Ortodondi juures käimisest veel. Hea uudis oli, et hambavahe jääb 7mm. Ja hea uudis on ka see, et saan juba kuu aja pärast ülemised breketid! (ei jõua ära oodata). Aga halb uudis on see, et see metalljurakas mu suus - sellest saab alles poole aasta pärast lahti. 

Söömisest. Eelmisel nädalavahetusel sõin esimest korda nö korralikku tahket toitu. See tähendab, et lõikasin väikesed tükid ja närisin tagumiste hammastega. Hambekaare laiendaja tõttu peab ikka vaatama, et sinna ikka miskit kinni ei jää, sest selle kätte saamine sealt on endiselt pain in the ass. Proovisin ka hammustada - täidetud muna isegi sain. Aga kummaline tunne on hammastes, liha ei julgeks järama päris hakata. Täna proovisin ka Alexela võileiba hammustada - no ütleme nii, et selle võileiva söömine võttis aega 20minutit. Tehke omad järeldused. Kokkuvõte: jätkame pehme dieediga. 

esmaspäev, 2. november 2015

5 päeva pärast oppi

Eile keerasin esimest korda laiendajat ja sain sellega ise osavalt hakkama. Tädil oli väga hea meel selle üle kuna ta veidi nõrganärviline ja oleks pildi taskusse pannud. Peegli ees ei õnnestunud see, aga telefoni esikaameraga sain asjad aetud. (NUTIkas expanding :D ) Tunne oli ikka kummaline ja täna hommikul samuti. Valus ei ole otseselt, aga kummaline pinge...
Hambavahe on juba silmaga nähtav. 

Üks video ka, mida see keeramine endast kujutab. Youtubes on ikka kõige kohta materjali!

Eile terve päev käis ringi mu pea. Kohe korralikult - nii, et hoidsin vahepeal seinast kinni. Valuvaigistid? Vähene energia? Opijärgne nähtus? Who knows...Täna on veidi parem ja pööritus tekib vaid püstitõusmise ja äkiliste liigutuste korral. 
Õhtuks tegin endale püreesuppi - see veidike parandas mu olemist. Aga see vesine toit ajab südame ikka läikima.

Hommikul vastu ärkamist valutas hammas, ma arvan, et see on nende liigutamisest. Neil on seal ikka kitsas.  Ja paar tundi olen üleval olnud, nüüd nagu ei saa aru otseselt...

Ja mingi imelik hääl tuleb mu suust - ma südamest loodan, et seda teeb see laiendaja traat, sest teatud liigutuste korral - haigutused või pea tõstmised, langetamised - kostub  mingi krõks. Ja mu õudusunenägu on, et mu hammas tuleb ära, aga ma ikka loodan, et see on see laiendaja :)