reede, 22. september 2017

Kuu aega

Ma olen ikka laisk blogija.

Kolmapäeval sai kuu aega opist and everything is just absolutely great!

Tööl olen käinud juba kaks nädalat. Esimesed päevad olid küll rasked, väga väsisin ära ja raske oli rääkida, aga polnud hullu. Splindist tulenev kõne oli ka täiesti arusaadav. 

Esmaspäeval käisin kirurgi juures ja seal katsuti ja vaadati ja öeldi, et kui kaebuseid pole, siis tulge aasta pärast kontrolli. Eks ma siis lähen. Dr. Viidebaum on lihtsalt imeline arst. Koos dr. Maidveega teevad ikka imelisi asju. Olen ikka nii tänulik ja super õnnelik. 

Ja neljapäev oli siis see tore päev kui splint ära võeti. Ja see splint oligi mul neli nädalat. Ulme, ulme, ulme. Hammaste pesu oli keeruline, söömine oli keeeruline. Ma ei viitsinud isegi süüa sellepärast, et ma pidin iga jumala kord hambaid pesema kuna kõik võimalikud asjad jäid kuskile kinni + nende kummide peale panemine ja ära võtmine = suur tüütus! Aga nüüd pole splinti ja saab rääkida normaalselt. Kummid on küll endiselt peal, aga no see on väike asi :) 

Suu avatus on päris hea. Kaks näppu mahub vahele. Natuke naksub ainult palju see luu. Kirurg ütles, et see võib jääda, aga võib ka kaduda. No eks siis lepime sellega :) 

Mälumislihased veel ei tööta. Proovisin hammusta keedumuna. Väga hästi ei õnnestunud. Ja närida proovisin ka täna ühepajatoitu, see selline pehme mant - aga tahab veel ilmselt harjutamist. 

Üks vahejuhtum ka mis mul juhtus. Kuna alalõuas puudub igasugune tundlikkus, siis ega ma ju ei tunne, kui mul midagi kuskilt hõõrus ja ükspäev siis avastasin, et oi mingi kaunis vill oli huule sisse tekkinud. Aga apteegist ostsin Kamistadi - see aitas.

            Splint free happy face :)


Ilmselt minust nüüd tükk aega ei kuule, sest suuri muudatusi ei saa toimuma enne kui breketeid ära võtma hakkame 4-6 kuu pärast. 

kolmapäev, 6. september 2017

2 nädalat!

Tänane OD külastus oli väga hea :)

Võeti ära üks kumm, mis mu suud kinni hoiab, seega ma saan nüüd rääkida. Te ei kujuta seda vabadust, mida mu kõne mulle annab. Kaks kummi jäid alles veel, nende ülesanne on suunata lõualuud õigesse kohta kui ma suu kinni panen. Aga need kummid on natuke teise koha peal ja oluliselt keerulisem neid suust ära saada ja tagasi kui neid eelmisi. OD ütles, et osad on heegelnõeltega suranud, aga pintsetid toimivad ka väga hästi. Aga sain hakkama :) No siis sööngi vähem :)

Aga täna ma sõin riisisalatit ja seenesalatit. Neid mitte närimist vajavaid asju ikka leidub kaubanduses.

Kahe nädala pärast võetakse ära splint. Kartsin, et mu susin on suurem selle splindiga, aga ei olegi hullu. Tahab lihtsalt harjutamist.

Ja mida rõõmu! Kui kõik hästi, siis hiljemalt kuue kuu pärast saan ka breketitest lahti. :)

pühapäev, 3. september 2017

11 päeva pärast oppi

Kartulipudru tegemiseni ma ei jõudnud, aga munavõid tegin küll ja selle söömisega sain edukalt hakkama. Esimene söömine pärast kummide ära võtmist võttis küll 50 minutit aega, aga parem kui mitte midagi. Istusin rõõmsalt peegli ees ja vaatasin, kuhu mida ja kuidas pistan :)  Täna juba läheb söömine veidi kiiremini. Ostsin poest ka mingeid võileivamäärdeid, mida süüa - näiteks juustu küüslaugu salat, mingi lõhevõie ja pasteet. Superhea kõik, aga natukene soolane liiga ja huultel annab tunda. Peab ikka selle kartulipudru ära tegema :)

Hakkasin laupäeval ka harjutusi tegema. Esimest korda tegin ikka väga väga ettevaatlikult. Ja avanemise amplituud väga suur ei olnud. Üks näpp igastahes mahtus hammaste vahele (nii peab ka olema), selle üle oli mul hea meel. Aga mul ei õnnestunud oma lõuga viia paremale poole. Täna juba võib olla mingi millimeeter või kaks läks, aga no sellega läheb ilmselt aega veel. Ja millegipärast kui puhun põskede sisse õhku, on vasakpoolsel põsel päris valulik. 

Reedel olin ka sünnipäeva laps ja võtsin vastu mõne sõbra, pere ja muud loomad. Nemad rõõmsalt sõid pizzat ja mina jõin mahla (teiste ees ei taha süüa veel - it is kinda messy a bit). 

Mulle endale tundub, et olen juba täitsa oma nägu, suurem turse tundub olevat alla läinud. Kui siis, põsed veel veidi. Ja lõuga ei tunne endiselt. 

















Rääkimine läbi hammaste tuleb ka juba edukalt välja. Täitsa arusaadav jutt kui tähelepanelikult kuulata. Panen ühe stiilinäite ka üles :)